Patt siit vahepeatuseta üle lennata, kui tuleb külla minna.
Faktid Dubai kohta
– kolmapäeval ja pühapäeval võivad rannas olla ainult naised
– tööviisa saab taotleda iga kohalik firmaomanik sulle, 1400€ maksab, 600 sellest on tagastatav, kestab 2a
– 5 korda päevas kõlab üle linna kutsung palvusele
– dirham on umbes 0,2 euri, lihtne arvutada
– bensiin on 4x odavam kui Eestis
Dubaisse jõudmine
Maandudes keskööl oli taevast vaadates pilt meeldivalt kaunis põhjamaa pojale. Mulle tuldi lennujaama vastu ja kohe sain tunda ka kohalikku sõidustiili. Enamik sõidavad reeglite järgi (välismaalased äkki), kohalikud teevad nende vahel slaalomit. Linna läbivad teed on väga heas korras ja suht tavaline on kuuerealine, foore on vähe, kõik uued alad on lahendatud peale- ja mahasõitudega. Slaalomit on hea lasta, kõrval istuda mul aga veel parem kui inimene roolis teab, mida teeb. 150-160 satub kella peale tihtilugu ja sellest pole lugu, 120 on maanteel kiirusepiirang, 140 ka ok.
Kohe randa
Pärast väikest uinakut hommikul kohe transporditi mind aega raiskamata kohe Atlantis Palm Jumeirah randa. Seal on maailmakuulus Atlantise hotell ja see on üks kahest Dubai merre ehitatud palmikujulisest saarest. Ei saanud nuriseda.
Olemine oli selline, et päike küttis, diivanid rannas, rannakehad ümberringi, selle eluga võiks äragi harjuda, mõtlesin. Teenindajad ette-taha kogu aeg toovad midagi juurde, shisha (vesipiip) susiseb igaühele oma diivaninurgas. Mõnus. Kambaks õemees, kohalikud sõbrad Hussam ja Muhammed ja Muhammedi töökaaslane austerlane Manuel (meenutas Dolph Lundgrenit). Õemees läks korraks tööle, jäin randa seltskonda, kus juttu jätkus pimedani.
Aga ega see pime nii kaugel polnudki. 17.30st alates toimus päikseloojang. Päike läks looja 30 minuti jooksul, sellele järgnes 30 minuti jooksul must taevas. Keegi sellest ei häirunud, tuled süttisid ja elu käis edasi, ilm jahenes vaid paar kraadi.
Linnapilt
Autode poolest siin silmale vaatamist jätkub. Maju, palme jms kaunistavad pimedal ajal valguslahendused. On näha, et siin on püüd lõbususe, meeldivuse, toreda elukeskkonna loomise poole. Pimedaks läheb vara, see ei tähenda, et kõik peaksid tuppa pimedasse minema. Väljas on soe, väljas olemist püütakse teha meeldivaks ja kõik on tuledega kaunistatud.
Ei olegi nii range koht?
Suitsetamine tänaval on lubatud. Suitsukoni mahaviskamise eest võid saada aga trahvi kui nähakse, umbes 150€. Ütlesin, et Eestis on tänaval suitsetamine keelatud, selle peale naerdi. Siin kohalikud on väga uhked Dubai üle ja ütlevad, et nad teavad, et kõik tahavad siia tulla elama ja töötama. Siin on soe, räägitakse enamuses inglise keeles ja bensiin on naeruväärselt odav, umbes 4x odavam kui kodus Eestis.
Rannast tõi ära Hassam, tegi oma Mercedesega aeglaste vahel slaalomit mõnuga. Siis kui õemees, kes vahepeal käis tööasjadel silma peal hoidmas, keskööks koju jõudis läksime temaga välja sööma. Mõnus soe ja söögikohad on 24h avatud. Tänavatel on tuled ja viled, majadel värvidemäng ja palmidel tuled ümber. Araabia kiirtoit on ka omamoodi, tuleb tunnistada, et ka maitseb hästi, hea rasvane ja juustune, samas juurikad kõrval. Sõime näppudega.
Pealejoogiks on “lemonade”.
“Lemonade” on üks konkreetne jook ja see käib nii – pigistad sidrunist mahla välja, lisad vett ja suhkrut, vürtsiks juurde piparmündilehed ja jää, valmis ongi – maitsev ja karastav toidukõrvane. Kui lähed välja, siis tulebki küsida home made lemonade. Siis on kindel, et värske asi kuigi müüakse samalaadset asja ka pudelis. Sama jooki sai pruugitud korduvalt.
Burj Khalifa – maailma kõrgeim ehitis ja Dubai uhkus
Ehk kus olin lubanud ära teha movembrivuntsi viimase pildi Janekile. Teadsin ette, et tegu on kõrge ja ilusa hoonega.
Pilet umbes 25€ internetis www.burjkhalifa.ae ette broneerides, selle tegime eelmisel õhtul ära. Siin on video torni üles sõitmisest – naudi 🙂
Broneeringu lunastamisel anti näppu UAE lipp ja käepael, kuna juba üleeileõhtusest söögikohast oli mul peal rinnamärk, loomulikult võtsin ka muud sümboolikad vastu. Särasin kui UAE uhkeim turist. Miks üldse jagatakse riikliku sümboolikaga asju ja tänavad on kõik puna-must-valge-roheline kirjud, on see, et 4. detsember on UAE “national day”, ehk siis pidupäevad homme-ülehomme ja tänavad on puna-rohe-musta-valge kirjud. Riik eksisteerib ühendatud kujul iseseisvana 1971. aastast. Lisaks tähistatakse korraga ka Dubai 2020 Expo võitu, seega topeltpidu, autod tänavatel ka ehitud.
Maasikas tordil: Vormel 3 autoga sõit Dubai Autodroomil
Ettevalmistava puhkuse naelaks oli Dubai Autodrome-l (www.dubaiautodrome.ae) mul Vormel 3 masinaga sõitmine. Sõitsime Tier 1 ehk esimese etapi väiksel ringil – ehk õppisime sõitma.
Kogemus oli vinge, kuigi oli tunda, et masinast ei saanud pooltki välja võtta kuna enne kui sai hoo sisse tuli pidurdada kurviks. Ees olev tempoauto oli ka nii aeglane, et tekkis küll mõte, miks ta meid nii piinab. Kiirus kõikus võibolla 80-100kmh vahel. Tuli siis taktikat kasutada, et lasta eest tempoautol koos teise vormeliga natuke ära sõita, siis täie gaasiga neile järgi kiirendada – sai trikitades tempot niiviisi tehtud. Nii kui sõit läbi, tahtnuks mõistagi veel.
Õnnestus ka midagi filmida sõitust:
Kas sa teadsid, et Dubais on kõik maksuvaba? Autod on maksustamata, bensiin on 4x odavam kui Eestis, ettevõtetel pole mingeid makse jne? See on nagu maksuparadiis, kasvab tempokalt ja meelitab üle maailma siia rahvast kokku.
Tööviisa maksab 1400€ ja kestab 2a, sellega võib kõike teha, käia edasi tagasi palju kulub riiki, teha ettevõtte jne. Et kui lennupilet Dubai-Eesti maksab 250€, äkki tekkib offshore mõtteid kellelgi.
Viimased päevad ja külmetus
Suure käimise ja tegutsemise hoos sai hoopis endale külmetus kaela tõmmatud. 4 viimast päeva sh Austraaliasse startimise päev (täna, kui seda kirjutan), olin tõbine nagu ikka sügisel kombeks. Konditsioneerid.
Stardini Austraalia poole ongi paar tundi vaid jäänud. Tervitused kõigile, olen veel elus, aga nüüd alles reis algab.