Reie tagakülje rebend on jalgpallis üks levinumaid ja ebameeldivamaid vigastusi, sain seda ka omal nahal tunda.
17.06.2015
Eile veel võis näha hoolimata kehakaalust 86kg meest lendlemas kaugustesse 5.86m (kuul 11.58, ketas 37.98, oda 49.57) ja vaatamas lootusrikkalt Jaanus Kala Viievõistluse suunas, kus realiseerida oma sportaktiivse elustiili tulemusi. Täna, jalgpallivõistlusel saadud reielihase rebestuse tagajärjel, tundub eilne päev kui kauge kaunis unistus ning jääb üle ainult vangutada pead mõeldes miks ta pidi minema ja kuulata the Beatles’i Yesterday-d.
Aga on teada, miks ta läks. Lihased jäävad pingesse kui pingutuse tagajärjel neid ei venita. Valgamaa meistrivõistlused kergejõustikus, kus sai osaletud viiel alal, olid ilmselt veel lihases sees. Kui sellise lihasega korraliku soojenduseta pingutama minna, on vigastuse risk, ilm jalgpalli mängimiseks ei olnud ka soe – oleks võinud soojendusel kanda pikka dressi.
Mida õppisin reie rebestusest?
Igale pingutusele eelnegu “pealeminek” ja “mahatulek” korraliku soojenduse ja venituse näol.
Rebestatud reielihase korral lisaks konstantsele valule ei saa:
– jalga sirgeks ajada
– jalaga “tõmmata”
– istuda toolil
– istuda autorooli
– tõusta
– magama jääda ilma pidevalt valutut asendit otsimata
– normaalselt kõndida
Esimene päev/õhtu on kõige hullem, sest valu ei anna järgi, ükskõik, mis asendis jalg on, midagi tunned ikka (oleneb kui korralikult ära tõmbad).
Kronoloogia
17.06 – hoo pealt pidurdamisel jalgpallis jalga maha pannes rebenemise tunne. Lonkasin platsilt ära, ei saanud sirgeks jalga, karmilt valutas ka puhkeasendis (lamades). Ei saa autoga sõita, istmel istumine teravalt valus, pedaalile jala tõstmine võimatu. Kõrvalistujana võimalik istuda nii, et jalg kronksus (reie tagakülje lihas kokkutõmbunud asendis). Õhtul kreemitatud ice-geliga, magama jäädes annab alles otsida mugavat asendit, kuidas ei valutaks.
18.06 – hommikul jalg “paks kui kasepakk”, tagakülg kõva. Valus, aga vähem kui õhtul. Kõnd longates. Istuda saab ainult tagumiku otsaga, reit vastu tooli panna valus, ei saa. Jala liigutamine piin.
19.06. – käisin spordimassööri juures, olekus võrreldes eilsega suurt muutunud ei ole. Massöör tegi kõva piina, määris soojendava kreemiga ja pani peale kinesioteibi. Pärast massaaži oli kergem ja lahtisem tunne.
20.06. Proovisin autoga sõita, ei ole võimalik. Valu on suur kui vajutada pedaalidele ja selleks jalga tõsta. Kõndida on enamvähem ok – nagu lombakas, aga suurema vaevata.
21.06. Hommikul jalg annab tunda, aga kõndida saab ilma lombakas välja nägemata. Valu on tunda, aga mitte nii kõva, et asendit muutma peaks. Hommikul ei saanud autoga sõita, õhtuks võtsin valuvaigisti ja sõitsin valuga.
22.06. Väike liigutamine vist tuli kasuks, jalg on parem kui eile.
23.06. Jaanide puhul sai eile mõni õlle, saun ja hulgaliselt liha tehtud. Jalg laseb elada.
24.06. Probleeme autoga sõidul ei ole. Jalg takistavat valu enam ei tekita. Eemaldasin kinesioteibid.
25.06. Jalga sirgeks ajades on veel natuke kange, aga valutu on. Saab sörkida.
—
30.07. On tunda, et reie tagakülg on kangem kui varem oli, ei veni nii hästi. Mõne nurga alt pihta saades ikkagi annab ka valu tunda.
Seega normaalselt käia saama hakkas neljandal päeval, valust lahti saamine võttis ühe nädala, sooritusvõime enam-vähem tagasi kahega. Tunda annab aga ka kuus nädalat pärast vigastust. Vigastuse koha peale peaks nüüd olema asemele kasvanud sidekude, mis tulevikus sama vigastuse ohtu tuntavalt suurendab.
Aga suuremaid rebendeid võidakse ka operatsiooniga kokku lappida, huvi korral leiab lähemalt tutvustavaid videoid igaüks ise YouTubest.
Lisaks huvitavat lugemist: