Mees räägib, kuidas algul oli tal lihtne elu, siis tuli televisioon ning ta hakkas end tundma halvasti selle pärast, kes ta on. Hakkas end tundma vaesena kuigi kõik eluks vajalik oli olemas. Et järgida televisioonist tulnud survet hakkas ta end paremaks inimeseks tegema väliste asjadega nagu näiteks uus paar kalleid teksaseid, mille nimel tuli teha tööd kuu aega.
Ta töötas palju, kuid elu oli raske. Vaikselt hakkas koitma, et midagi on pildis valesti. Kui tööd teha palju, peaks elu olema kerge, aga ei olnud. Paar teksaseid ei muuda seda, kes tema on. Lisaks enamik inimesi tema ümber ei uskunud, et nad võivad elus omada oma maja või kui, siis peavad selleks 30 aastat tööd tegema. Siis tegi ta elus muudatuse ja see õppetund on kuulamist väärt.
Täna elab ta külluses, tal on rohkem kui tal vaja ning ometi ka palju vaba aega, et elu nautida. Ja ta ei saa aru, miks inimesed teisiti elavad.