Biomassil on hämmastav võime talletada päikseenergiat endasse nagu aku, mille keskseks ringlevaks elemendiks, on CO2 – kui energiat salvestab, seob, kui energiat vabastab, väljutab. Ja nii miljoneid aastaid juba. Õnnestus tabada kaader selle fenomeni kujutamiseks – vaata, kuidas paremal pool põllult energia lendub lihtsalt atmosfääri, aga vasakul jääb taimedesse.
Eestlane on läbi ajaloo olnud nutikas. Täna on maailmas sellised olud, et välisele lootma jäämine ei peaks olema esmane valik. Tuumakütus tuleks välismaalt, tuulikud välismaalt, akud välismaalt – tähendab sõltumist. Tundub mõeldamatu, et me ei vaata ennekõike, mis võimalused on kohapeal olemas ja kuidas jätkusuutlikult ja targalt majandades saaks kohaliku toormega, mis loob töökohti ja riiki jäävat kasumit, edasi liikuda.
Muidu ei ütleks, aga valitsuse energiaplaanis oli biomassienergial, mis on ometigi plaanis puudu jääva juhitava võimsusena käsitletav, imepisike osakaal. Koostootmisjaamadega toota elektrit ja sooja talvel korraga tarbijatele lähedal, millal päiksepargid ei tooda, või biogaasitööstuse laiendamine vajaks energiaplaanis tõsisemalt kajastamist.
Erkki Keldo signaal hiljutises usutluses, et tuuleparkide osas on võimalik, et riik sõidab KOV-ide planeeringualasest otsustusõigusest üle, sest nii suured on taastuvenergia eesmärgid, on seda üllatavam. Ennustamatu tuule kui energiaallika peale panustame jõuliselt, kuid juhitava biomassienergia lahendusena realiseerimisega liigselt vaeva ei näe, mis samuti riiklikult toetades võiks arvestavalt areneda.
Miks? Teemat on juba pikalt mõeldud. Miks riik ei võiks toetada energiavõsaistanduste kui äriga tegelema hakkamist maapiirkondades? Jah, alustamine on kallis, kuid investeering on pikaajaline ja majanduslik pool prognoositav. Biogaasi tootmise laiendamine ja soodustamine sh biomassist, ka omaette teemana vajalik, sest gaasijaamad on juhitavat võimsust andvad ja gaas kasutatav ka mujal sh küttes.
Mõned toetavad seisukohad biomassienergia suuremaks kasutuselevõtuks:
“Hando Sutter: riigi energiamajanduse toetused peavad olema tehnoloogianeutraalsed” (2025)
– tuleks tegeleda juhitava võimsusega esmajoones ja alles peale seda vaadata, kuidas tuule- ja päikseenergiat edasi arendada.
https://www.err.ee/1609596308/sutter-riigi-energiamajanduse-toetused-peavad-olema-tehnoloogianeutraalsed
“Biomass, millised on võimalused Eestis” (2009)
– Taastuvate energiaallikate kasutamise areng võib mõjutada positiivselt muuhulgas töökohtade loomist suure tööpuudusega piirkondades, toetades tootmise arendamist põllumajanduspiirkondades, tööhõive kasvu, tööstuse ja teenuste arengut seoses taastuvate energiaallikatega ning sööti jäetud põllumajandusmaa taaskasutusse võtmist
https://www.europarl.europa.eu/RegData/presse/pr_avi/2006/ET/03A-DV-PRESSE_IPR(2006)03-21(06580)_ET.pdf
“Eesti biomajanduse arengustsenaariumid 2030–2050” (2021)
– Väliskeskkonna ebakindlus muudab kohalike juhitavate võimsuste säilitamise siiski taas oluliseks strateegiliseks võimekuseks. Seejuures kasvab nõudlus kohaliku biomassi järele juhitava võimsusena (mh graanulite kodumaine kasutamine…), et hoida oma kodumaine tootmisbaas keskkonnasäästlikum.
https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2021-11/ADDVAL-BIOEC-Eesti%20biomajanduse%20arengustsenaariumid%202030-2050%20-%20TP2.3-2.4%20vahearuanne.pdf