Ei hõbedat, kulda, ei leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool.
Biomass kasvab ja talletab päikeseenergiat nagu aku, mille keskseks elemendiks on CO2. Salvestamisel/kasvamisel seob biomass seda õhust, energia kasutamisel see vabastatakse õhku. Kasutamine on tehnoloogiliselt küllalt vähekeerukas.
Lõuna-Eesti kevadistelt põldudelt õnnestus saada super kaader selle kujutamiseks – paremal pool põllult energia lendub atmosfääri, aga vasakul jääb taimedesse.
Täna on maailmas sellised olud, et välisele lootma jäämine ei peaks olema esmane valik. Tuumakütus tuleks välismaalt, tuulikud välismaalt, akud välismaalt – tähendab sõltumist. Tundub mõeldamatu, et me ei vaata ennekõike, mis võimalused on kohapeal olemas ja kuidas jätkusuutlikult ja targalt majandades saaks kohaliku toormega, mis loob töökohti ja riiki jäävat kasumit, edasi liikuda.
Eestlane on läbi ajaloo olnud nutikas ja leidnud raskuste kiuste häid lahendusi
Valitsuse energiaplaanis oli biomassienergial, mis on sellessamas plaanis oluliselt puudu jääva juhitava võimsusena käsitletav, siiski vähetähtis osakaal. Mõte, et koostootmisjaamadega toota elektrit ja sooja talvel korraga tarbijatele lähedal, millal päiksepargid ei tooda, laiendamine vajaks energiaplaanis tõsisemalt kajastamist. Või nutikad biomassist gaasitootmislahendused juhitavate gaasijaamade püsivalt käigushoidmiseks. Või uued senitundmatud lahendused, mida võiks Eestis arendada, kuna on vajadus.
Erkki Keldo signaal hiljutises usutluses, et riik sõidab KOV-ide planeeringualasest otsustusõigusest üle, sest nii suured on taastuvenergia eesmärgid, on seda üllatavam. Ennustamatu tuule kui energiaallika peale panustame jõuliselt, kuid juhitavate kohapeal toodetavate energialahenduste väljatöötamise ja realiseerimisega tõsisemalt vaeva ei näe, mis samuti riiklikult toetades ja tellides saaksid arvestavalt areneda.
Biomassienergia teemat on juba pikalt mõeldud. Miks riik ei võiks toetada energiavõsaistanduste kui äriga tegelema hakkamist maapiirkondades? Teadus ja arendustegevust nutikamate kohapealsete lahenduste väljatöötamiseks riiklikult avalikult tellida? Jah, iga alustamine on kallis, kuid investeering on pikaajaline ja majanduslik pool prognoositav. Biogaasi tootmise laiendamine ja soodustamine sh biomassist, ka omaette teemana vajalik, sest gaasijaamad on juhitavat võimsust andvad ja gaas kasutatav ka mujal sh küttes.
Mõned toetavad seisukohad biomassienergia suuremaks kasutuselevõtuks siiski on ja tundub, et paat veidi on pöördumas. Eestlane on nutikas ja headest lahendustest saab kasvada välja potentsiaalselt ka veel edulugusid, mida Eestist ka eksportida, kui tõsisemalt sellele (piiratud ressursside olukorras parima lahenduse leidmisele) rohkem tähelepanu anda.
Elekter on elutähtis teenus ja see ei või olla börsi tingimustest sõltuv ning mingitel ajahetkedel börsi kasumiteenimise eesmärgist mõjutatuna muutunud luksuskaubaks. Riik peab pingutama stabiilse ja ennustatava soodsa energiahinna tagamise ja välisest sõltumise vähendamise nimel.
Mõningaid noppeid teemal, mis kohapealset energiatoorme arendamist toetavad:
“Hando Sutter: riigi energiamajanduse toetused peavad olema tehnoloogianeutraalsed” (2025)
– tuleks tegeleda juhitava võimsusega esmajoones ja alles peale seda vaadata, kuidas tuule- ja päikseenergiat edasi arendada.
“Biomass, millised on võimalused Eestis” (2009)
– Taastuvate energiaallikate kasutamise areng võib mõjutada positiivselt muuhulgas töökohtade loomist suure tööpuudusega piirkondades, toetades tootmise arendamist põllumajanduspiirkondades, tööhõive kasvu, tööstuse ja teenuste arengut seoses taastuvate energiaallikatega ning sööti jäetud põllumajandusmaa taaskasutusse võtmist
“Eesti biomajanduse arengustsenaariumid 2030–2050” (2021)
– Väliskeskkonna ebakindlus muudab kohalike juhitavate võimsuste säilitamise siiski taas oluliseks strateegiliseks võimekuseks. Seejuures kasvab nõudlus kohaliku biomassi järele juhitava võimsusena (mh graanulite kodumaine kasutamine…), et hoida oma kodumaine tootmisbaas keskkonnasäästlikum.
“Alar Konist: nutikad lahendused Eesti energiatuleviku kujundamiseks”
– Kui me ise enda eest ei seisa, siis kes meie kodanike eest veel seisab.