Miks mul vahel auto signalisatsiooni ei õnnestu maha võtta? See juhtub juhuslikult, patarei vahetus ei ole abiks. Uurisin TJA-st.Juureldes võimaliku lahenduse üle, kas viga võib olla autos või segab midagi signaali, sai kirjutatud Tehnilise Järelevalve Ametile, kes raadiosagedustel silma peal hoiab. Auto signalisatsiooni puldil kirjas sagedus 433,92 MHz.
Eesti Raadiosagedusplaan Riigi Teatajas
Minu pöördumine Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
Mina:
Aeg-ajalt esineb auto signalisatsiooni mahavõtmisega probleeme – pult lihtsalt ei mõju. Minevikust meenub üks seik Tallinnas Mooni 30 maja ees, kus minule lisaks oli veel 6-7 autoomanikku, kellest ühelgi ei õnnestunud ca 10 minuti jooksul oma autol signalisatsiooni maha võtta. Täna lasin enda auto ära teenindusse vedada kuna ei saanudki signalisatsiooni maha. Puksiirijuht teadis rääkida, et tegu levinud murega.
Uurin, kas see võib tuleneda samal sagedusel töötavate seadmete mõjualas olemisest? Kas nutitelefon võib ka mõjutada puldi tööd? Minu puldile kirjutatud sageduseks on 433,92MHz. Väljavõte nimetatud sageduse vahemiku kohta riigiteatajast on allpool. Mis on maa-uuringute kosmoseside? Mis on amatöör-kosmoseside ja kas see on kuidagi reguleeritud? Kas sellise probleemiga on varasemalt pöördutud, kui jah, kuidas lahendataks?
Tehnilise Järelevalve Amet (avaldatud vastuse saatja loal)
Antud probleemi võivad põhjustada paljud erinevad tegurid.
Autoalarmid töötavad sagedusalas 433,92 MHz sekundaarsel alusel ning kuuluvad mittespetsiifiliste lähitoimseadmete hulka. Samas alas töötavad primaarsel alusel amatöör-raadioside seadmed. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele.
Vastavalt standarditele peavad lähitoimeseadmed olema toodetud nii, et nad ei tekitaks häireid teistele seadmetele ning peavad ise olema immuunsed primaarse teenistuse signaali suhtes. Kui seade on riknenud, võivad tema tööomadused muutuda – seade ei tööta nõuetekohaselt ja hakkab segama ümbritsevate seadmete tööd või on tema enda töö häiritud.
Kui ka häired primaarse kasutuse poolt antud sagedusvahemikus tekivad on need üksikutes kohtades, reeglina lühiajalised, harvad ega mõjuta oluliselt autoalarmide tööd.
Nutitelefonide funktsioonid kasutavad kõrgemaid sagedusi, seega on vähetõenäoline, et nutitelefon lähitoimeseadmete sagedusalas häireid põhjustab.
Autoalarmi kasutamise probleem võib olla põhjustatud ka vastuvõtja halvast kasuliku signaali eristusvõimest. Sellisel juhul võivad mõjutada autoalarmi toimimist kõrvalsagedustel töötav lähedal olev tugev elektromagnetiline väli, mis koormab üle autoalarmi vastuvõtu osa.
Sama tulemus avaldub ka raadiohäirete korral, kui mõni teine seade segab saatja ja vastuvõtja omavahelist suhtlust.
Kõikide esinevate probleemide korral on lahenduseks oma autoalarmi saatja (puldi) viimine vastuvõtja antennile võimalikult lähedale, et signaali tugevus ületaks teiste häirivate signaalide omi.
Kui probleem on korduv ja tihti esinev ning on välistatud, et probleem ei tulene seadmest endast, võib tegemist olla raadiohäirega ning sellest tuleks teada anda Tehnilise Järelevalve Ametile (mon@tja.ee või 6672100).
Lisaks sain ka telefonikõne ühelt härralt, kes selgitas kui palju on tegelikult lähitoimeseadmeid, mis võivad kõik üksteist segada ning kui palju on TJA käinud selliseid seadmeid tuvastamas. Küll oli ükskord üks BMW, kes maja tagant pritsis kõigi maja ees olevate autode signaalivastuvõtjad üle, et keegi ei saanud signalisatsiooni maha, küll oli ühel tädikesel rõdu peale pandud traadita välitermomeeter, mis pritsis oma signaaliga nii oma kui vastasmaja autod üle ja tekitas probleeme.
Antud juhul mul on viga ikkagi auto alarmisüsteemis endas, teenindusest teatati, et signaali vastuvõtja unustab puldi lihtsalt ära. Aga kui on kahtlus, et on raadiosidehäireid, võib siiski igaüks julgelt TJA poole pöörduda. www.tja.ee