Õnne alus on progress

Ja selle lausega on motivatsiooni aga ka motivatsioonipuuduse teemalised küsimused saanud vastuse.

Kujuta ette kordi kui said uue värvi seina, uus soeng juuksuris, istud esimesed korrad enda uude autosse või kolid uude koju. Või kui lõpetad kooli, asud uuele kohale tööle, lähed reisima või naased pikalt reisilt. Või kui alustad uut projekti või kui säästukonto teenib järjest rohkem intressi või kui jõusaalis jaksad rohkem ja suuremate raskustega. Kõiki neid iseloomustab ühine tegur – asjade liikumine mingis suunas ning sellega kaasnev rahulolu. Mõtlesin, tegin, progress.

Kujuta ette nüüd õnnetut inimest.

Mis teda iseloomustab? Tal on ideed, aga pole otsustusvõimet. Tal on potentsiaali, aga puudub realiseerimisjulgus. Ta on aheldatud võimaluste asemel hirmude külge. Või on ta olude ohver või on ise ennast enda peas surunud väiksesse kitsasse “normaalsuse” kasti. On öeldud, et geeniused kannatavad depressiooni all. Miks? Sest nad näevad meeletult võimalusi, kuid puudub julgus ette võtta. Kriitikahirm, hirm läbikukkumise ees ja ka õnnestumise ees – geeniused on osavad ka endale mitteliikumise põhjuste loomises – ja väga veenvalt ka kaitsevad neid.

Kui kohtad inimest, kes on õnnetu, küsi, mille külge on ta takerdunud? Mis otsust ei suuda ta vastu võtta? Kas ta tunneb, et ta rakendab enda täit potentsiaali või hoiab end tagasi, sest arvab, et peaks?

Progressi üle rõõmu tundmise ajal elad hetkes kunstlikke meetodeid kasutamata. Otsusta, liigu, siis elad. (klišee hoiatus:) Maailm vajab inimesi, kes on hakanud elama. Otsi, avasta, katseta piisavalt, et leida see, milles oled tõeliselt hea, siis leiad muuhulgas ka need, milles oled keskpärane.

Hiljuti lisatud

Written by:

Be First to Comment

Lisa kommentaar