Hommikune naivismipauk – Peppa põrsas

Tõmba argihommikul sisse üks sügav sõõmseanss põrssake Peppa seiklusi, mis on üks eriti markantselt eluõpet edasi andev multifilm. Läbivaks teemaks on naeratamine, optimism ja heatahtlik suhtumine üksteisesse erinevate ette võetud tegevuste käigus. Kuna selle vaatamine on nii kerge, et tekitab suisa hämmingut, siis vastusena küsimusele “miks?” lõi see ette visuaalse pildi selle kohta, milline on see olekute spekter, mida üksteisele edasi anname.

Kujuta ette, et kogu emotsioonide või oleku spekter on lai ja ümmargune. Peppa multikas ollakse alati rõõmsad ja naeratavad, tähendab, et endast antakse teisele poolele vaid üliväike osake edasi – selgelt ja keerutamata. Ei teki kahtlust, kas inimene (põrsas) on rõõmus või kurb. Sellest annab selgelt märku ka suu asend, mis on filmis kas suunurgad üles või allapoole. Kahtlust ei ole. Ning see teravalt torkav selge arusaam parasjagu ka mõjutab teisi justkui torge näpuga ribide vahele – ergutavalt. Eriti kuna üldiselt on olek seal suunurgad ülespoole – tegelased näitavad uskumatut optimismi ka kõiksuguste väikeste tegevuste puhul.

Raske veerev mull või nõelatorge

Zorbingu pall allamäge
Pidurdamatu Zorbingu pall allamäge

Väike nõelatorge on kiire, efektiivne, ei koorma, mõju on tunda kohe. Nüüd kujuta ette, et kellelgi on kombeks tulla kogu oma emotsiooni- või olekuspektriga ning rääkida sulle kõik oma peas toimuv ära ja enamgi – see võib algul pakkuda huvi, kuid kui suure mullina jääbki peale pressima, huvi kaob kiiresti. Kogu oleku edasi andmine mõjub raskena ja on selge, et mõtteid, mis keerlevad peas, on kõigil miljon. Raske meel on kui zorbingu pall, mis kerib allamäge hoogu ja mille suunda on raske muuta. Oma eesmärgi saavutavad mõlemad viisid – üks vajutab raskusega, teine torkab teravusega. Väike suts naivismi on võimalus torgata see zorbingu pall läbi, ehk vajub tössina laiali 🙂 Meile ju rohkem meeldivad inimesed, kes on enda jaoks juba asjad valmis mõelnud.

Sisemine vs väljapoole paistev

Mis toimub inimeses sees, on väärtusetu, juhul kui see ei tooda teistele mingit väärtust. Oma rabelemised on igaühel, see, kes arvab, et tema omad on suuremad, on ilmselt eksiteel. On ka selline ütlus, et kui saaksid oma probleemid kellegi teise probleemidega vahetada üheks päevaks, sooviksid oma probleeme tagasi ja oleks nõus võtma isegi veel mõne juurde.

On mõned inimesed, kelle sisemaailm meid paelub väga, kuid kogu ülejäänud inimestelt eeldame, et sisemaailma võitlused on neil ikka iseenda teha. Tasub panna tähele, et kui keegi tuleb küsima, kuidas mõne oma sisemise konfliktiga toime tulla, nõuandjatest juba puudus ei tule.

Inimene õpib nendest kohtadest kõige paremini, mis teda paeluvad. Info ülekülluses on oluline enda jaoks filtreerida välja enim sobiv informatsioon, mida tarbida (jah, räägime info kui toote tarbimisest). Peppa multikas Terevisiooni raames sobib hästi optimismi infoks, vaata ise ja ruiga kaasa, kui ei usu.

Teravad särtsakad interaktsioonid loovad mõnusa energilise olemise võrreldes raskelt veereva paksu mulliga, mis enda teel kõik laiaks litsuda tahaks.

Miks sel teemal üldse sõna võtta, oli Peppa põrsakese osa, kus lapsed tegid põrsapapa tähtsatest töödokumentidest lennukeid ja saatsid need küll põõsasse, küll porilompi. Ja millist hämmastavat enesekontrolli näitasid siis põrsapapa, kes sai erinevalt kahjustatud dokumendid tagasi ning põrsamamma, kes kukkus dokumente päästes alla mingisse okkalisse põõsasse. Veidi oleks võinud ju tõreleda, aga ei, need näisid seal olevat kõige peale ainult õnnes.

Urmase ja Katrini Terevisiooni hommikune energia on korralikult vürtsitatud Peppa põrsakese naiivsena näiva optimismiga ja sobib ideaalselt hommikuse (miks mitte või-) kohvi kõrvale. Ruig!

Hiljuti lisatud

Written by:

Be First to Comment

Lisa kommentaar