Tere, Austraalia!

Ahoi, Mackay!

Pärast loendamatuid lennutunde ja huvitavaid magamisasendeid jõudsingi lõpuks Austraaliasse, täpsemalt Mackay linna Austraalia kirdeosas.

Capture

Vassil tuli mulle vastu, tore ikka kui sõber on ees ootamas. Kui jõutud oli elukohta hommikul kell 8, oli ilm palav, öö ja päev olid omavahel segi pööratud.

Teksapüksid, mis jalas veel lennureisist, said kiirelt vahetatud lühikeste vastu ja oli selge, et kaasa võetud kaks lisapaari siin ennast ei õigusta. Mackay-s ennukist välja tulles sai korraliku kuumalaine näkku, ilm võis olla 32-33 kraadi soe ja päike lagipähe. Welcome to Australia! Ei oodanud, et nii kuum on, niiskus paneb oma jao otsa.

Kui maa kõigub ja seinad liiguvad edasi tagasi on korralik jetlag, mida viimati sain tunda Rootsi laevakruiisi järgselt. Kokku ju lennutunde viimase ööpäeva jooksul 17. Ülesaamiseks meie võõrustaja, energiapomm-juuksur Kristina, soovitas juua palju vett ja magada. Kui 2 päeva jutti magatud , tuli hakata rohkem viivitamata ette valmistuma tööks.

Maja, kus elame on raudjalgadel majake, mille alumine korrus on tehtud ka elamiskõlblikuks, ent omanikud ise elavad üleval. Sellist lahendust näeb linna peal enamuses, siin on üleujutusi olnud ning ei ole ka midagi imestada. Vassil ja Maret on siin elanud juba kevadest ning pererahvaga nagu omad (Vassili ja Mareti seiklustest, millest pooltki pole nad kirja pannud, võite lugeda http://vassilmaret.blogspot.com , tõesti, nemad võiksid oma rännakutest ja uskumatutest juhtumistest raamatu teha – mul on kelle pealt õppida).

Niipalju jõuti mulle ettehoiatavalt rääkida, et aussid (ossid, ozid – ehk kohalikud) on veidi uimased asjaajajad ning tihtilugu saadetakse sind ühe inimese juurest teise juurde kui midagi vaja on ja keegi ei tea, kust midagi täpselt saab. Okei 🙂

Telefonikaardi soetamine ehk “aussi asjaajamine”

Kaubamajas esimene koht, kust proovisin, oli loomulikult Optuse esindus, seal polnud micro-sim kaardiga seda stardikomplekti. Soovitati minna teise poodi (suur W), käisime seal, seal ei olnud samuti micro-sim kaardiga varianti, soovitati minna Optuse esindusse, ütlesin, et tulin just sealt, soovitati minna edasi, järgmisse poodi, K-Mart vist. Läksin sinna, seal oli, jess! Hakkasin ostma, müüjanna oli kontrolliv ja palus passi, seejärel palus ka ID dokumenti, kus oleks peal minu Austraalia aadress. Loomulikult mul seda polnud ja tädi teatas, et diil jääb siis ära. Hämming üle elatud läksin siis Optusse tagasi, et kas peab tõesti olema alalise elukohaga dokument. Optusest öeldi, et ei pea, mine tagasi ja too kaart ära, siia. Läksin tagasi K-Marti, juba naerdes, sest mind oli ju ette hoiatatud, et asjad võivad nii siin käia. 🙂 K-Martis juba oli uus inimene juba letis, soetasin tema käest ära vaid suusõnaliselt oma aadressi ütlemisega. Võinuks ju öelda mida iganes, aga ütlesin ikka selle, kus elame. Kaart käes. Nüüd läksin kaardiga tagasi Optuse esindusse, endal rõõmus meel, lõpuks saab netti. Optuses juba tuttav kutt aktiveeris kaardi ära, veidike jooksmist ja ongi telefoninumber olemas.

Õpipoisina kandekeskuses

Ärgata on siin kerge, kusagil enne 5 on väljas valge ja hea värske ärgata. Hommikud on head, sest siis ei ole veel nii kuum. Jõudsime pakikeskusse enne kuut hommikul, kõik juba sagisid seal. Ja kuidagi mõnusa tunde tekitasid need esimesed tööhetked, kõik on võõras aga juba kujutad ette, et millalgi on kõik tuttav. Raha õppimise aja eest ei saa, pean tööd tegema nädal aega Rakshan-i, india kuti, kes näeb välja 23 aga on 35, juhendamise all. Ta kordab kõike vähemalt viis korda üle ja küsib “you okay with that, Toooom?”

Jõudes kandekeskusse tutvustas Vassil, kes töötab samal alal ja mind sinna sisse ka smugeldas, keskuse tähtsamale mehele, töödejuhatajale, Kenile ja siit tuli kohe veel üks aussi asjaajamise näide. Loodan, et see ei saa reegliks. Töödejuhataja oli kohe karm – ei või siin olla enne kui security check on tehtud. Hästi, kuidas seda teha saan? Sees tuleb teha, minge majja sisse ühe teise kuti juurde. Et ikkagi võisin olla. 🙂 Läksin sisse teise mehe juurde, tahtsin security checki teha, tema ütles, et tema neid ei tee, mine Keni juurde, Ken teeb. Ütlesin, et tulin just Keni juures ja ta suunas sinu juurde. Siis läks nägu kavalaks, ütles, et ok, ja andis paki pabereid, täida ja ja too tagasi. Täitsin ära, aga Ken sattus siis juurde, vaatas paberid nüüd hoopis ise üle. Tõendusmaterjalidest (pass, juhiluba, krediitkaart, telefoninumber) pandi pilt kokku miski 100 punkti kontrollsüsteemi alusel, et olen täitsa enamvähem kodanik ja võisin ka minna nüüd pakke sorteerima ja juba ametit õppima. Natuke jälle jooksutamist ja asjad liiguvad.

Minu juhendajaks on nagu öeldud Rakshan, India mees, kes leidis endale internetist naise ja nüüd kogub raha, et sõita koju pulmi tegema ja seal on selleks vaja osta kulda ja karda. Ta on ära kuus nädalat, mis ajal asendangi teda. Praegu töötab ta päeval pakivedajana ja õhtuti koristajana, et pulmadeks raha kokku saada. Abielluma läheb ta naisega, keda on näinud ainult internetis. Vaat, kuidas võetakse naist 😀

Adriani gig

Nädalavahetusel oli võimalus näha Adriani (perenaine Kristina elukaaslane) esinemist pubis, mängib bändis kitarri ja laulab. Mehed tegid kõik coverid ära Britney Spearsist Bruno Marsini. Ütlesid, et pole mõtet omi laule teha, laula coverit ja kõik fännavad, laulad miskit oma laulu ja keegi ei saa aru ja kaasa ei laula. Õige jutt, nagu Eestis “Hellad Velled”.

Juua on väljas kallis, üks shott, olgu viina, jägeri, galliano, vahet pole, maksab 7-8 dollarit ja see on pigem 2cl kui 4, kokteil 12 taala. Kui plaanis juua, tee seda enne kodus. Kui tegin viinashoti, siis baaridaam teatas heledal häälel “you’re crazy!”. Sai kõigile selgeks õpetatud ka seksika kõlaga cheers eesti keeles ehk “terviseks”. Loomulikult jäi meelde kui terrible sex.

Jõudsime ka ühte teise baari, kus ettekandjad ja baaridaamid olid topless. Päris tore baar, aga pilti ei lubatud teha, seega ei saa teile seda silmailu pakkuda. 🙁 Võibolla kunagi teen ka.

Harakad ründavad 

Aussis tuleb karta ämblikku ja krokodilli, aga linnapildis jääb silma, et kiivri külge on nagu antennidena seotud kõigil ratturitel nipukad ehk kaabliköitjad. See pidi olema selle pärast, et harakad ründavad rattureid ja pidavat lausa vere välja lööma kui end ei kaitse. Päris naljakas tundus.

Täna käisin sõitmas, kiiver peas antennid taeva poole. Ja üllatus, tuligi harakas kallale, ründas mu kiivrit igast küljest ja üritas mulle ära panna. Mats ja mats, ise sõimas midagi haraka keeles kogu aeg, ja nipukad segasid ta plaane edukalt. Siiski kui pärast mõnda aega kestnud lakse vastu pead harakaniru veel ära ei väsinud panin tempot juurde ja raputasin ta maha.

Loodus pakub silmailu

Tegin rattaga tiiru linna kõrval oleva nature reservi sees, mida läbib betoonist rattatee. Oleks vanakestega kokku pannud, kes oma elektrisõidukitega (teate küll need laisa vanainimese kärud, millega saab poes käia) vastu tulid ja vasakul pool sõitsid. Rehkendasin välja, et rattaga ja invakäruga ka ju vasakul tuleb sõita.

Loodus on lopsakas ja roheline. Praegu on wet season, muru on roheline ja puud ka, sinise taeva ja eredalt paistva päikesega maalib see kõik üpris meeldiva koosluse.

Mangod

Mangopuid on tihti. Mangot täis on ka puude alused ja sealt neid ära ei korjata vaid jäävad sinna haisema-käärima. Korralik lehk on seega üleval mangopuust mööda sõites. Mango ise, kui on küps, maitseb ülihästi. Nagu maasika-meloni-apelsini segu ja küps mango on pehme ja mahlane, tõesti libedalt läheb sisse nagu paradiisipuuvili. Ei tohi võtta aukudega mangot, sest nahkhiired võivad olla seda nakatanud oma haigustega või putukad roninud sisse.

Päike

Inimesed on siin tubased ja jalgsi ei käi peaaegu keegi. Linnatänavatel on jalakäijatele mõeldud vähe, ülekäiguradasid, kus sind üle lastakse, on vaid kooli juures, mujal puudub sul jalakäijana igasugune eelisõigus. Sõidetakse autoga, sest see kaitseb päikse eest ja autos on kliima. Ja autod on siin enamuses korralikud redneck-rullnoka autod, suur mootor, värviline värv, mingi tuuning.

Tänaval võib näha inimesi, kes on kõrva ülemised otsad lasknud ära lõigata kui need on päiksest väga ära põlenud, kartes, et sealt võib vähki saada. Üldiselt kanda tuleb kaabut ja pika varrukaga särki ja pükse välitöödel. Nagu poleks palav niigi, aga esimese õppepäevaga kulleri õpipoisina kõrvetasin oma käed korralikult ära, seega tuleb nii teha, nagu räägitakse.

Edasi, ei tagasi

Jätkub töö väljaõpe, eeldatavalt tuleval laupäeval on esimene tööpäev iseseisvalt. Saab arvuti tagant jahedast lõunapoolkerale kuuma päikse kätte hüpanud IT-spetsialistile olema tõsine proovikas.

Toredat jõulu-ülesöömist ja natuke päikest siitpoolt teile.

Hiljuti lisatud

Written by:

Be First to Comment

Lisa kommentaar